Õpetajate karjäärimudeli rakendamine Tartu Annelinna Gümnaasiumis

1. Üldsätted 

Käesolev dokumendipakett sätestab Tartu Annelinna Gümnaasiumis õpetajate karjäärimudeli rakendamise, karjääriastmete taotlemise, hindamise ja määramise korra ning sellega seotud dokumentatsiooni. 

Eesmärk on: 

• toetada õpetajate professionaalset arengut; 
• tagada karjäärimudeli rakendamine kooskõlas riiklike juhiste ja seadusandlusega; 
• luua läbipaistev ja ühtne hindamisprotsess õpetajate töö tunnustamiseks; 
• siduda karjäärimudel kooli arengueesmärkidega. 

2. Õiguslik alus 

Dokumendipakett tugineb: 

• põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele; 
• õpetajate kutsestandarditele; 
• Haridus- ja Teadusministeeriumi karjäärimudeli rakendamise juhistele; 
• Tartu Annelinna Gümnaasiumi põhimäärusele. 

3. Karjääriastmed 

Tartu Annelinna Gümnaasiumis rakendatakse järgmisi karjääriastmeid: 

• alustav õpetaja; 
• õpetaja; 
• vanemõpetaja; • meisterõpetaja.

Karjääriastmete kirjeldus ja ülesanded ning vastutused Tartu Annelinna Gümnaasiumis on kirjeldatud lisas 1. 

4. Karjääriastme omistamise põhimõtted 

4.1 Karjääriaste omistatakse kvalifikatsioonile vastavale õpetajale. 

4.2 Vanemõpetaja ja meisterõpetaja astme taotlemine toimub õpetaja algatusel. 

4.3 Karjääriaste kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. 

5. Karjäärimudeli rakendamise etapid koolis 

5.1. Etapp I – Kaardistamine 

• õpetajate kvalifikatsiooni kaardistamine; 
• kutsestandarditele vastavuse hindamine; • töölepingute ülevaatamine; 
• õpetajate informeerimine. 

Õpetajate kvalifikatsiooni- ja kutseandmed vaatab kooli juhtkond üle 1 kord õppeaastas, septembris.   

5.2. Etapp II – Rakendamine 

• kooli karjäärimudeli põhimõtete kinnitamine; 
• vanemõpetaja karjääriastme omistamise komisjoni moodustamine; • taotluste vastuvõtmine; • taotluste hindamine.  

6. Vanemõpetaja karjääriastme omistamise komisjon 

6.1 Komisjoni koosseis: 

• direktor; 
• koolipidaja esindaja; 
• vanem- või meisterõpetaja (või õpetaja), kelle määrab kooli juhtkond. 

6.2 Komisjoni ülesanded: 

• taotluste menetlemine; 
• taotleja töö analüüsi hindamine; 
• vajadusel vestluse läbiviimine; 
• otsuse tegemine karjääriastme omistamise kohta. 

7. Vanemõpetaja karjääriastme taotlemise kord 

7.1 Vanemõpetaja ametijärgu taotlemiseks tuleb õpetajal esitada direktorile digitaalselt: 

• taotluse (Lisa 2); 
• töö analüüsi (Lisa 3); 
• vajadusel lisadokumendid. 

7.2 Taotlus tuleb esitada märtsis. 

7.3 Komisjon koguneb mais, kui õpetajad on märtsis esitanud direktorile taotlused. 

7.4 Komisjon hindab taotlust kuni 2 kuu jooksul ja teeb otsuse taotlejale kirjalikult teatavaks augustis. 

8. Vanemõpetaja karjääriastme taotluse hindamise kriteeriumid 

Hindamine toimub järgmiste valdkondade alusel (Lisa 4): 

• enesehoiu ja professionaalsuse tagamine; 
• õppijate toetamine; 
• organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine; 
• panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis.

Komisjoni liikmed kasutavad taotluse hindamiseks hindamislehti (Lisa 5).  

Lisa 1. Karjääriastmete kirjeldused, ülesanded ja vastutused 

Alustav õpetaja 

Üldkirjeldus 

Alustav õpetaja on professionaalse õpetajatee alguses olev õpetaja, kelle põhifookus on oma õpetamispraktika kujundamisel, õppijate tundmaõppimisel ning koolikultuuri ja töökorralduse mõistmisel. Ta tegutseb toetavas juhendamis- ja mentorluskeskkonnas ning arendab süsteemselt oma teadmisi ja oskusi.  

Alustav õpetaja: 

• võib olla õpetaja, kes asub esmakordselt õpetajana tööle; 
• võib olla õpetaja, kes küll juba töötab koolis, kuid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning õpib samaaegselt õpetajakoolituses ja omandab või omab magistrikraadi, aga puudub kutse; 
• vajab teadlikult kujundatud toetavat töökeskkonda, et elada sisse õpetajatöösse, organisatsiooni ja/või omandada nõutavat kvalifikatsiooni. 

Alustava õpetaja karjääriastme omistab direktor 10 päeva jooksul õpetaja tööle asumisest.  Alustava õpetaja aste võib kesta kuni 3 aastat või kuni õpetajakoolituse läbimiseni ja vastava kutse saamiseni. 

Alustava õpetaja toetamine: 

• Alustaval õpetajal on esimesel tööaastal võimalik kasutada alustava kolleegi mentori tuge, kes aitab tal sisse elada ja saada ülevaate kooli üldisest toimimisest. Lisaks on talle toeks õppejuht.   
• Alustava õpetaja toetamiseks toimuvad esimese kolme tööaasta jooksul kohtumised juhtkonna liikmega, et saada ülevaade õpetaja arengust ja töökeskkonnaga kohanemisest ning rakendada vajadusel lisatugimeetmeid. 

Õpetaja 

Õpetaja karjääriastme tingimused ja omistamise kord:  

• Õpetaja karjääriaste omistatakse õpetajale, kes: 
  • omab õpetaja, tase 7 kutset; 
  • vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, kuid puudub õpetaja, tase 7 kutse. 
• Õpetaja ei pea astme omistamiseks taotlust esitama. 
• Õpetaja karjääriaste on tähtajatu. 

Üldkirjeldus 

Õpetaja on iseseisev ja vastutustundlik professionaal, kes kavandab ja viib ellu õppimist toetavat õpet, lähtudes õppekavast ja õppijate mitmekesisusest, loob turvalise ja kaasava õpikeskkonna ning toetab õppijate arengut ja heaolu. Ta väärtustab professionaalset enesearengut ja refleksiooni, hoiab oma vaimset ja füüsilist heaolu, kujundab teadlikult oma karjääriteed ja panustab kooli arengusse. 

Õpetaja karjääriastme omistab direktor 10 päeva jooksul õpetaja tööle asumisest. 

Karjääriastmel nõutavad teadmised ja oskused 

Õpetaja tasandi õpetaja on iseseisev professionaal, kes tegutseb teaduspõhiselt, arvestades õppijate mitmekesisust ning oma töö mõju õppimisele ja heaolule. Ta valdab ainealaseid ja pedagoogilisi teadmisi, oskab kavandada ja ellu viia õppimist toetavat õpet, anda edasiviivat tagasisidet ning kasutada õppimist toetavaid hindamisviise. Õpetaja rakendab üldoskusi – analüüsi- ja sünteesivõimet, õppimisoskust, innovatsioonipädevust, enesejuhtimist, suhtlemis- ja koostööoskusi ning digipädevust – igapäevases õpetajatöös. Ta väärtustab refleksiooni, enesehoidu ja professionaalset arengut, oskab kohaneda muutustega ning kasutab nüüdisaegseid tehnoloogiaid eetiliselt ja eesmärgipäraselt. Õpetaja tegutseb kooskõlas kehtiva seadusandluse, õpetajaeetika ja kooli väärtustega ning panustab kooli kui õppiva organisatsiooni toimimisse. Õpetaja toetab oma igapäevase töö ja tegevusega kooli hea maine kujunemist. 

Kompetentsid ja tegevused  

Õpetaja karjääriastmel on keskmes kohustuslikud kompetentsid, mis jagunevad nelja valdkonda: 

• Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine – õpetaja hoolitseb oma vaimse, füüsilise ja emotsionaalse heaolu eest, hoiab töö- ja eraelu tasakaalu ning kujundab teadlikult oma karjääriteed. Ta reflekteerib oma tegevust, täiendab end järjepidevalt ning rakendab uurimuslikku lähenemist oma õpetamispraktika arendamisel. 
• Õppijate toetamine – õpetaja tunneb õppijaid ja nende eripärasid, loob turvalise ja kaasava õpikeskkonna ning kavandab õpetamist terviklikult, lähtudes õppekavast ja õppijate vajadustest. Ta kasutab mitmekesiseid õpetamismeetodeid, arendab õppijate üldpädevusi, võimestab õppijaid vastutama oma õppimise eest ning annab edasiviivat tagasisidet. 
• Panustamine organisatsiooni – õpetaja tegutseb koostöiselt, järgib kooli väärtusi ja eesmärke, aitab kujundada turvalist töökeskkonda ning jagab oma metoodilisi kogemusi kolleegidega. Ta teeb professionaalset koostööd lapsevanematega ning järgib info ja andmete töötlemisel andmekaitse põhimõtteid. 
• Panustamine laiemasse hariduse ökosüsteemi – õpetaja osaleb erialastes võrgustikes ja üritustel ning panustab õpetaja elukutse väärtustamisse ühiskonnas.  

Vanemõpetaja 

 Vanemõpetaja astme saamise tingimused ja omistamise kord 

• Vanemõpetaja karjääriaste omistatakse õpetajale, kes: 
  • omab vanemõpetaja, tase 7 kutset. Vanemõpetaja astme omistab direktor õpetajale taotluse alusel (taotluse esitamisest arvates kümne tööpäeva jooksul); 
  • vastab vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidele, kuid puudub vastav kutse. Õpetaja esitab direktorile taotluse vanemõpetaja astme omistamiseks. Taotlusega koos esitab õpetaja vanemõpetaja astme omistamise komisjonile oma töö analüüsi, milles lähtub vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardis kirjeldatud õpetajatöö komponentidest (vt soovitused analüüsi koostamiseks Lisa 3). Komisjon hindab esitatud töö analüüsi kahe kuu jooksul, võttes aluseks kutsestandardis kirjeldatud kompetentside olemasolu (vt hindamisjuhend Lisa 4). Vajaduse korral viib komisjon õpetajaga läbi vestluse. 
• Vanemõpetaja aste omistatakse viieks aastaks või vanemõpetaja kutsetaseme kehtimise ajaks.  

Vanemõpetaja palgakoefitsient on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud 1,1-kordne töötasu alammäär. 

Üldkirjeldus: Tartu Annelinna Gümnaasiumis täidab vanemõpetaja juhtimisvastutusega ülesandeid kolmes järgnevas valdkonnas: individuaalne juhendamine, meeskonna juhtimine või valdkonna ekspertsus.  

Vanemõpetaja toetab süsteemselt teisi õpetajaid ning panustab kooli kui organisatsiooni arengusse. 

Vanemõpetaja vastutusvaldkonnad lepitakse kokku töölepingus ja vaadatakse üle üldjuhul üks kord aastas. 

Karjääriastmel nõutavad teadmised ja oskused 

Vanemõpetaja on kogenud ja teaduspõhiselt tegutsev professionaal, kes lisaks kõrgetasemelisele õpetamisoskusele omab süvendatud teadmisi õpetajate professionaalsest arengust, koostöisest õppimisest ja organisatsioonikultuurist. Ta kasutab analüüsi- ja õppimisoskusi mitte ainult oma töös, vaid ka kolleegide toetamisel. Vanemõpetaja on digipädev, oskab juhendada refleksiooni, rakendada uurimuslikku lähenemist organisatsiooni tasandil ning kasutada andmeid arendustegevuste kavandamisel. Ta on hea suhtleja ja koostöö looja, kes suudab toetada kolleege muutustega toimetulekul ning kujundada õppimist ja heaolu toetavat keskkonda. Vanemõpetaja tegutseb kooskõlas kehtiva seadusandluse, õpetajaeetika ja kooli väärtustega ning panustab kooli kui õppiva organisatsiooni toimimisse. Ta on vajadusel valmis jagama oma kogemusi andes avatud tunde kolleegidele ja kooli külalistele, esindama kooli erinevatel haridusüritustel ning juhendama õpetajakoolituse praktikat. Vanemõpetaja toetab oma igapäevase töö ja tegevusega kooli hea maine kujunemist.  

Individuaalne juhendamine – uue kolleegi mentor 

Toetab uue õpetaja sisseelamist kooli, tutvustades koolikultuuri, töökorraldust ja kokkuleppeid ning suunates tema õpetamispraktika järkjärgulist kujunemist refleksiooni, tagasiside ja juhendamise kaudu. 

• Viib menteega läbi üks-ühele kohtumisi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.   
• Jagab teaduspõhiseid metoodikaid ja annab konstruktiivset, arendavat tagasisidet. 

Meeskonna juhtimine – ajutise töörühma või õpiringi juht, valdkonnakeskuse juht, projektijuht, temaatilise töörühma juht, komisjoni või nõukogu juht (nt KiVa tiimi juht, tervisenõukogu juht, karjäärikoordinaator, projektõppe päevade projektijuht, TI-hüppe õpiringi eestvedaja jne) 

• Ajutise töörühma või õpiringi juht:  
  • Algatab ja juhib õpetajate koostöist tegevust ja õppimist, lähtudes kooli arenguvajadustest ja kokkulepitud eesmärkidest. 
  • Kavandab töörühma või õpiringi töö, sh eesmärgid ja tegevused. 
  • Loob ja hoiab turvalist ning toetavat koostöökeskkonda, mis soodustab professionaalset dialoogi ja refleksiooni. 
  • Suunab osalejaid teaduspõhiste praktikate kasutamisele, katsetamisele ja analüüsimisele. 
  • Toetab õpetajate kogemuste mõtestamist ning tagasiside andmist ja vastuvõtmist; 
  • Koordineerib töörühma või õpiringi tegevuste dokumenteerimist ja tulemuste jagamist koolis. 
  • Panustab õpetamise kvaliteedi ja koostöökultuuri arengusse. 
  • Osaleb kooli metoodikanõukogu töös, kui see käsitleb vastava töörühma teemasid. 
  • Töörühma või õpiringi juhile on arengupartneriks kooli juhtkonna liige, kellega viiakse läbi üks-ühele vestlusi vähemalt kaks korda õppeaastas. 
• Valdkonnakeskuse juht:  
  • Koordineerib valdkonnakeskuse toimimist ja tema meeskonda kuuluvate õpetajate koostööd. 
  • Viib läbi meeskonna koosolekuid vähemalt üks kord õppeperioodis. 
  • Juhib oma ainevaldkonnas ainesisu, õpetamismeetodite ja hindamispraktikate arendamist ning õppevara ja õppematerjalide valikut ja/või loomist. 
  • Juhib ainealase õpiedukuse analüüsimist, teeb ettepanekuid õpetamise parendamiseks ja koordineerib nende tegevuste rakendamist. 
  • Algatab ja juhib ainevaldkonna koostöiseid arendustegevusi. 
  • Tagab ainevaldkonna õpetamise kooskõla kooli õppekava ja pedagoogiliste kokkulepetega. 
  • Korraldab ja koordineerib ainevaldkonnaga seotud õpilasüritusi ja -võistlusi kooli tasandil. 
  • Kogub ja jagab ainevaldkonna häid praktikaid (sh enda isiklikke praktikaid). 
  • Osaleb kooli metoodikanõukogu töös. 
• Projektijuht:  
  • Algatab ja juhib kooli arengueesmärkidest lähtuvaid projekte. 
  • Sõnastab projekti eesmärgid, tegevuskava, ajakava ja oodatavad tulemused. 
  • Kaasab projekti osapooli ning koordineerib koostööd õpetajate, juhtkonna ja vajadusel väliste partneritega. 
  • Juhib projekti elluviimist, jälgib tegevuste kulgu ning tagab tähtaegadest, kokkulepetest ja eelarvest kinnipidamise. 
  • Kogub ja analüüsib projekti käigus kogutud infot ja analüüsib andmeid. 
  • Dokumenteerib projekti tegevused ja tulemused ning jagab õpikogemust koolis. 
• Temaatilise töörühma juht:  
  • Juhib kindla teema arendamisega seotud koostööd koolis.
  • Sõnastab koos tiimiga eesmärgid ja tegevussuunad. 
  • Koordineerib tiimi tööd ning loob koostöist ja turvalist arutelukeskkonda. 
  • Suunab tiimi teaduspõhiste praktikate katsetamisele ja rakendamisele. 
  • Kogub ja analüüsib tiimi töö käigus tekkinud kogemusi ja andmeid. 
  • Vahendab tiimi töö tulemusi ja ettepanekuid kooli juhtkonnale ja kolleegidele. 

Valdkonna ekspertsus – õppekava ekspert, kaasava hariduse ekspert jm valdkonna ekspert 

• Õppekava ekspert (aineekspert, metoodikaekspert):  
  • Analüüsib ja arendab õppekava kooli tasandil, lähtudes riiklikust õppekavast, kooli eripärast ja arengueesmärkidest. Juhib ainepõhiste õpistrateegiate väljatöötamist. 
  • Toetab kolleege ainekava koostamisel, nõustab vajadusel ainesisu ja õpitulemusi puudutavates küsimustes.   
  • Loob ja jagab metoodilisi lahendusi, mis toetavad õppijate aktiivset ja tähenduslikku õppimist. 
  • Viib läbi sisekoolitusi. 
  • Kogub ja vahendab häid praktikaid (sh enda isiklikke praktikaid) õppekava ja metoodika valdkonnas. 
  • Juhendab vajadusel õpetajakoolituse praktikat. 
  • Analüüsib õppekava rakendumist ning teeb ettepanekuid õpetamise parendamiseks. 
  • Vajadusel annab avatud näidistunde nii kolleegidele kui kooli külalistele. 
• Kaasava hariduse ekspert:  
  • Rakendab kaasava hariduse põhimõtteid oma õpetamises ja toetab kolleege õppe kavandamisel, diferentseerimisel ja kohandamisel. 
  • Nõustab kolleege individuaalsete õppekavade koostamisel, aitab kohandada hindamist ja õppevara õppijate mitmekesisust arvestavalt. 
  • Teeb koostööd tugispetsialistide ja lapsevanematega õppijate toetamisel. 
  • Vajadusel on partneriks kooli tugimeeskonnale, täites HEV-koordinaatoriga kokku lepitud ülesandeid. 

Toetab õpetajaid kaasava õpikeskkonna kujundamisel (sh vajadusel klassiruumis kohal olles). 

• Aitab kujundada koolis ühiseid arusaamu ja kokkuleppeid kaasava hariduse rakendamisel. 
  • Kogub ja jagab häid praktikaid kaasava hariduse valdkonnas. 
  • Viib läbi sisekoolitusi nii kolleegidele kui lapsevanematele. 
  • Vajadusel annab avatud näidistunde nii kolleegidele kui kooli külalistele. 
  • Juhendab õpetajakoolituse praktikante. 
  • Osaleb vajadusel ekspertarvamuse andmiseks ümarlaudades. 

Meisterõpetaja  

 Meisterõpetaja astme saamise tingimused ja omistamise kord 

• Meisterõpetaja karjääriaste omistatakse õpetajale, kes omab meisterõpetaja, tase 8 kutset. 
• Aste omistatakse taotluse alusel. 
• Direktor omistab õpetajale meisterõpetaja astme taotluse esitamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. 
• Aste omistatakse meisterõpetaja kutsetaseme kehtimise ajaks. 

Meisterõpetaja palgakoefitsient on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud 1,3-kordne töötasu alammäär. 

Üldkirjeldus: Tartu Annelinna Gümnaasiumis täidab meisterõpetaja juhtimisvastutusega ülesandeid kolmes valdkonnas: individuaalne juhendamine, meeskonna juhtimine ja/või valdkonnaekspertiis.  

Meisterõpetaja on strateegiline eestvedaja, kes panustab kõrgeimal tasemel kooli arengusse ja kelle mõju on nähtav ka piirkondlikul ning riiklikul tasandil. 

Meisterõpetaja vastutusvaldkonnad lepitakse kokku töölepingus ja vaadatakse üle üldjuhul üks kord aastas. 

Karjääriastmel nõutavad teadmised ja oskused 

Meisterõpetaja on kõrgetasemeline professionaal ja eestvedaja, kes ühendab sügava pedagoogilise ekspertiisi, teaduspõhise mõtteviisi ja laiahaardelise juhtimisoskuse. Ta on võimeline analüüsima ja sünteesima keerukaid hariduslikke protsesse, algatama ja juhtima innovatsiooni ning toetama kolleege õppimisoskuste ja professionaalse identiteedi kujundamisel. Meisterõpetaja juhib muutusi teadlikult ja väärtuspõhiselt, toetab kolleegide heaolu ja säilenõtkust ning loob koostöösidemeid organisatsioonide ja võrgustike vahel. Ta kasutab digitehnoloogiaid loovalt ja eetiliselt ning panustab õpetajaameti ja pedagoogilise teadmuse arendamisse ühiskonnas laiemalt. Meisterõpetaja on vajadusel valmis jagama oma kogemusi andes avatud tunde kolleegidele ja kooli külalistele, esindama kooli erinevatel haridusüritustel ning juhendama õpetajakoolituse praktikat. Meisterõpetaja tegutseb kooskõlas kehtiva seadusandluse, õpetajaeetika ja kooli väärtustega ning panustab kooli kui õppiva organisatsiooni toimimisse. Meisterõpetaja toetab oma igapäevase töö ja tegevusega kooli hea maine kujunemist. 

Individuaalne juhtimine - uue kolleegi mentor 

• Toetab uue õpetaja sisseelamist kooli, tutvustades koolikultuuri, töökorraldust ja kokkuleppeid ning suunates nende õpetamispraktika järkjärgulist kujunemist refleksiooni, tagasiside ja juhendamise kaudu. 
• Viib menteega läbi üks-ühele kohtumisi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.   
• Jagab teaduspõhiseid metoodikaid ja annab konstruktiivset, arendavat tagasisidet. 
• Arendab kooli tasandil uute õpetajate sisseelamise ja mentorluse terviklikku süsteemi. 
• Analüüsib mentorluse mõju uute õpetajate professionaalsele arengule ja heaolule ning teeb ettepanekuid süsteemi parendamiseks. 

Meeskonna juhtimine – töörühma või õpiringi juht, valdkonnakeskuse juht, projektijuht, temaatilise töörühma juht, komisjoni või nõukogu juht (nt KiVa tiimi juht, tervisenõukogu juht, karjäärikoordinaator, projektõppe päevade projektijuht, TI-hüppe programmi eestvedaja jne) 

• Töörühma või õpiringi juht:  
  • Algatab ja juhib õpetajate koostöist tegevust ja õppimist, lähtudes kooli arenguvajadustest ja kokkulepitud eesmärkidest. 
  • Kavandab töörühma või õpiringi töö, sh eesmärgid ja tegevused. 
  • Loob ja hoiab turvalist ning toetavat koostöökeskkonda, mis soodustab professionaalset dialoogi ja refleksiooni. 
  • Suunab osalejaid teaduspõhiste praktikate kasutamisele, katsetamisele ja analüüsimisele. 
  • Toetab õpetajate kogemuste mõtestamist ning tagasiside andmist ja vastuvõtmist. 
  • Koordineerib töörühma või õpiringi tegevuste dokumenteerimist ja tulemuste jagamist koolis. 
  • Panustab õpetamise kvaliteedi ja koostöökultuuri arengusse. 
  • Õpiringi juhile on arengupartneriks kooli juhtkonna liige, kellega viiakse läbi üks-ühele vestlusi vähemalt kaks korda õppeaastas. 
  • Osaleb kooli metoodikanõukogu töös, kui käsitletakse töörühma tegevusega seotud teemasid. 
• Valdkonnakeskuse juht:  
  • Juhib ainevaldkonna arengut koolis tervikuna, seades eesmärgid kooskõlas kooli arengukavaga. 
  • Juhib ainevaldkonna õpetamise, metoodika ja hindamise arendamist tõenduspõhiselt. 
  • Juhib ainealaste õpiedukuse analüüside läbiviimist ja tulemuste süstemaatilist tõlgendamist kooli tasandil. 

Algatab ja juhib ainevaldkonna arendus- ja innovatsiooniprojekte ning rahvusvahelisi projekte. 

• Toetab kooli juhtkonda ainevaldkonna arengusuundade ja otsuste kavandamisel. 
  • Koordineerib ainevaldkonnaga seotud õpilasüritusi ja -võistlusi ning esindab kooli vajadusel piirkondlikul või riiklikul tasandil. 
  • Levitab koolis kujunenud häid praktikaid ning panustab ainevaldkonna arengusse ka väljaspool kooli. 
  • Jagab kooli parimaid praktikaid meedias ja avalikel üritustel. 
  • Koordineerib kooliväliste koostööpartnerite leidmist ja läbiviidavaid ühistegevusi. 
  • Osaleb kooli metoodikanõukogu töös.   
• Projektijuht:  
  • Algatab ja juhib kooli arengueesmärkidest lähtuvaid projekte, sh rahvusvahelisi. 
  • Sõnastab projekti eesmärgid, tegevuskava, ajakava ja oodatavad tulemused. 
  • Kaasab projekti osapooli ning koordineerib koostööd õpetajate, juhtkonna ja vajadusel väliste partneritega. 
  • Juhib projekti elluviimist, jälgib tegevuste kulgu ning tagab tähtaegadest, kokkulepetest ja eelarvest kinnipidamise. 
  • Kogub ja analüüsib projekti käigus tekkinud infot ja andmeid. 
  • Dokumenteerib projekti tegevused ja tulemused ning jagab õpikogemust koolis. 
• Temaatilise töörühma juht:  
  • Juhib kindla teema arendamisega seotud koostööd koolis.
  • Sõnastab koos töörühmaga eesmärgid ja tegevussuunad. 
  • Koordineerib töörühma tööd ning loob koostöist ja turvalist arutelukeskkonda. 
  • Suunab töörühma teaduspõhiste praktikate katsetamisele ja rakendamisele. 
  • Kogub ja analüüsib töörühma töö käigus tekkinud kogemusi ja andmeid. 
  • Vahendab töörühma töö tulemusi ja ettepanekuid kooli juhtkonnale ja kolleegidele. 

Valdkonna ekspertsus – õppekava ekspert, kaasava hariduse ekspert jm valdkonna ekspert 

• Õppekava ekspert (aineekspert, metoodikaekspert):  
  • Osaleb kooli õppekava arenduse juhtimises, sidudes ainevaldkonnad, metoodilised kokkulepped ja kooli arengukava. 
  • Analüüsib süsteemselt õppekava mõju õppimisele, õpiedukusele ja heaolule ning viib läbi tõenduspõhiseid arendusi. 
  • Algatab ja juhib õppekava ning metoodika arendus- ja innovatsiooniprojekte koolis ning osaleb erinevates uurimis- ja projektirühmades ka väljaspool kooli. 
  • Toetab õpetajate professionaalset arengut õppekava ja metoodika teaduspõhisel mõtestamisel. 
  • Nõustab kooli juhtkonda õppekava ja õppekorralduse arendamisel. 
  • Jagab koolis kujunenud häid praktikaid (sh isiklikke praktikaid) nii kooli sees kui ka piirkondlikul ja vabariiklikul tasandil. 
  • Juhendab vajadusel õpetajakoolituse praktikat. 
  • Osaleb vajadusel piirkondlikes või riiklikes õppekavaarenduse töörühmades. -     Vajadusel annab avatud näidistunde nii kolleegidele kui kooli külalistele. 
• Kaasava hariduse ekspert:  
  • Osaleb koolis kaasava hariduse põhimõtete süsteemse rakendamise ja arendamise juhtimises. 
  • Viib läbi koolitusi ja seminare (sh kolleegidele, lapsevanematele jm) kaasava hariduse teemadel. 
  • Analüüsib kaasavate praktikate mõju õppijate arengule, heaolule ja õpiedukusele kooli tasandil. 
  • Algatab ja juhib kaasava hariduse arendusprojekte ning koostööd tugimeeskonnaga koolis ja vajalike partneritega väljaspool kooli. 
  • Toetab õpetajate professionaalset arengut kaasava hariduse teaduspõhisel rakendamisel. Suunab kolleege vajadusel kovisioonile. 
  • Nõustab kooli juhtkonda kaasava hariduse strateegilistes küsimustes. 
  • Levitab koolis kujunenud häid praktikaid (sh isiklikke praktikaid) nii koolis, meedias kui ka piirkonnas ja vabariigis. 
  • Vajadusel annab avatud näidistunde nii kolleegidele kui kooli külalistele. 
  • Juhendab vajadusel õpetajakoolituse praktikante. 
  • Osaleb vajadusel piirkondlikes või riiklikes arendustegevustes. 

Lisa 2. Taotluse vorm 

Vanemõpetaja karjääriastme taotlus sisaldab järgmist teavet: 

1. Nimi 
2. Ametikoht 
3. Taotletav karjääriaste 
4. Tööstaaž 
5. Haridus 
6. Lisadokumendid 

Kuupäev 

Allkiri 

 

Lisa 3. Soovitused eneseanalüüsi koostamiseks  

Soovitused on mõeldud näidisena vanemõpetaja karjääriastme taotlemiseks vajaliku eneseanalüüsi koostamisel. 

Eneseanalüüsi eesmärk on hindamiskomisjonile tõendada, kuidas vanemõpetaja ülesannete täitmiseks vajalikud kompetentsid töös avalduvad. Mainitud kompetentsid on kirjeldatud vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardis. Ülevaate kutsestandardite erinevustest annab võrdlev tabel, mis on leitav iga standardi lõpus olevates lisadest. 

Kohustuslikke kompetentse on kutsestandardis neli: enesehoiu ja professionaalsuse tagamine, õppijate toetamine, enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine ning panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis. 

Eneseanalüüs moodustab vanemõpetaja karjääriastme taotlemise tähtsaima osa. Eneseanalüüs on õpetamispraktika, professionaalse arengu ja töö tulemuste peegeldus, mis lähtub küsimustest, kuidas ja miks õpetaja õpetab ning mida peaks praktikas muutma või edasi arendama. See on analüüs, mis seob kogemused eesmärkide, tõendite ja arenguvajadustega. 

Head eneseanalüüsi iseloomustavad järgmised tunnused: 

• selge ja loogiline struktuur,  
• sisukas ja analüütiline refleksioon,  
• seos kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidega,  
• õpetaja tegevuse fookuste ja mõju selge esiletoomine. 

Kuigi karjääriastme taotlemine põhineb kutsestandardil, on see loominguline protsess, mille käigus saab esile tuua õpetaja eripära. 

Iga tõendi juurde, mida kompetentsi avaldumisest tuuakse, lisatakse seos kutsestandardiga ja mõju, mida see on õpetajatööle ja seeläbi õpilasele omanud. 

Vanemõpetajal on kompetentsid, et täita lisaks professionaalsele õpetamisele muid funktsioone. Näiteks võivad lisanduda mentorlus, vastutus kooli tasandi arendustöö eest ja õpikogukondade eestvedamine. 

Lisaks on vanemõpetaja kutsestandardis kirjeldatud õpetajatööks vajalikud üldoskused – need on samuti kompetentside juurde lisatud. 

Eneseanalüüs avab ja tõendab järgmisi kompetentse. 

Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine 

1. Tervise hoidmine – Kirjelda, kuidas hoolitsed enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest. Too näide, kuidas selles ka kolleegi toetad. 
2. Tasakaalu hoidmine – Selgita näidete kaudu, mida tähendab enda töö- ja eraelu tasakaalus hoidmine ja kuidas seda tagada püüad. Analüüsi, kuidas selles kolleegi toetad. 
3. Karjääritee kujundamine – Lisa enda karjääriplaan, mis tugineb professionaalse tegevuse refleksioonil. Too näiteid, kuidas toetad kolleege reflekteerimisel ning karjääritee kujundamisel. 
4. Teadmiste ajakohastamine – Lisa mõni õpetamise ja- õppimisalane uuendus või uuring, millega oled kokku puutunud. Too näiteid, kuidas oled kolleegide õppimist ja arengut toetanud. 
5. Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks – Ava, mida tähendab uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks. Too näiteid tegevustest ja projektidest, mida oled oma organisatsioonis või piirkonnas algatanud ja läbi viinud. 
6. Õppimisoskus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, kuidas valid ja kohandad tõhusaid õpistrateegiaid, et omandada uusi pädevusi ning suuta eesmärgipäraselt juhtida õppimisega seotud motivatsiooni ja emotsioone. 
7. Innovatsioonipädevus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, kuidas lähened probleemidele eri vaatenurkadest, otsid neile loovaid ja tõhusamaid lahendusi. 

Õppijate toetamine

1. Õppijate tundmaõppimine – Too näiteid meetoditest, mida oled kujundanud õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil. 
2. Õpetamise kavandamine ja õpetamine – Too näiteid ja lisa selgitused, mille alusel oled õppetööd kohandanud. Kirjelda enda rolli õppekava arenduses, kuidas juhendad ja toetad kolleege õppetöö kohandamises. 
3. Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine – Kirjelda, mida väärtustad õppevara juures. Too näiteid enda kasutatud ja koostatud õppevarast. 
4. Ainesisu käsitlemine – Selgita, kuidas tekitad enda aine vastu huvi ja too selle kohta konkreetseid näiteid. 
5. Üldpädevuste arendamine – Too näiteid, kuidas enda tundides või tunniväliselt õppijate üldpädevusi arendad. Analüüsi organisatsiooni tasandil loodud võimalusi õppijate üldpädevuste arendamiseks. 
6. Koostööoskus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, kuidas sead teistega ühiselt eesmärke ning teed nende saavutamise nimel tõhusat koostööd, arvestades poolte vajaduste ja seisukohtadega. 
7. Analüüsi- ja sünteesioskus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, kuidas mõtestad protsesse, nähtusi ja nendega seotud pooli ning lood saadud teadmistest uusi tervikuid ja teed järeldusi. 

Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine 

1. Koostöö kolleegidega oma organisatsioonis – Lisa näiteid koostööst kolleegidega ja analüüsi, mis mõju see teie tööle on avaldanud. 
2. Kolleegide professionaalse arengu toetamine – Too näiteid, kuidas toetad kolleegide professionaalset arengut. Analüüsi enda panust koostöise õppimise toetamisse ja õpikogukondade juhtimisse. 
3. Väärtustest lähtumine (üldoskus) – Kirjelda, milliseid üldinimlikke väärtusi ja põhimõtteid oma tegevuses järgid. 
4. Suhtlemisoskus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, kuidas lood, hoiad ja arendad teiste inimestega usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid, toetades positiivset ja mõistvat suhtluskeskkonda. 

Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis 

1. Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse – Kirjelda näidete abil, kuidas panustad enda valdkonna- ja/või erialaühenduse töösse. Ava ka põhjuseid, miks see oluline on. 
2. Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö – Too näiteid koostööst kohalike avaliku või erasektori partneritega ning selgita, mida selline koostöö annab ja milliseid kohustusi või pingutusi see eeldab. 
3. Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine – Too näiteid, kuidas oled ühiskonnas eeskujuks õpetaja elukutsest positiivse kuvandi kujundamisel. 
4. Pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas – Too näiteid erinevatel haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmdes osalemisest ja pedagoogilise teadmuse levitamisest. Kirjelda, miks see oluline on. 
5. Säilenõtkus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, kuidas tuled toime muutustega nii tunnete, mõtete kui ka käitumise tasandil, reageerides adekvaatselt ja asjalikult ning taastades enesehoiuks vajaliku tasakaalu. 
6. Digipädevus (üldoskus) – Ava näidete kaudu, et suhtud positiivselt digivahendite, keskkondade ja -sisu tähenduslikku eesmärgipärasesse ja vastutustundlikku kasutamisse. Too välja, milliseid digipädevusi enda töös vajad ja milliseid järgmisena plaanid edasi arendada. 

Eneseanalüüsi on võimalik teha erinevates formaatides. See võib olla näiteks koduleht, eportfoolio (nt Google Sites keskkonnas) või analüütiline Word-i dokument koos tõendusmaterjaliga. Võib kasutada ka muud keskkonda (nt WordPress), aga tuleb arvestada, et eneseanalüüs sisaldab erinevaid tõendusmaterjale (pildid, töölehed, õpilaste/vanemate tagasiside, projektidokumendid jms). 

             

LISA 4. Õpetaja eneseanalüüsi hindamine 

Juhend toetab komisjoniliikmete tööd vanemõpetaja karjääriastme taotlemisel esitatud eneseanalüüsi hindamisel. 

Komisjoniliikmed peavad enne hindama asumist tutvuma järgmiste dokumentidega:  

1) soovitused õpetaja eneseanalüüsi koostamiseks (Lisa 3); 
2) vanemõpetaja, tase 7, kutsestandard. 

Vanemõpetaja karjääriastme taotlemisel hinnatakse nelja kohustuslikku kompetentsi koos alakompetentsidega ja kaheksat üldoskust. Kõik hindamiskomisjoni liikmed hindavad üksteisest sõltumatult taotleja kompetentside vastavust kutsestandardile. Komisjoniliige hindab iga alakompetentsi (vorm H1) ja seejärel koondina kohustuslikke kompetentse skaalal: 

JAH – kompetents on tõendatud; 

EI – kompetents on tõendamata; 

? – kompetentsi tõendamine vajab täiendamist. 

Kui kompetents ei leia tõendamist või vajab täiendamist, tuleb põhjendus kirja panna vormil olevasse kommentaaride lahtrisse. 

Seejärel kujundavad komisjoniliikmed ühiselt edasiside taotlejale ning hindamiskomisjoni otsuse ehk ettepaneku karjääriastme määramise või mittemääramise kohta (vorm H2). Positiivse otsuse tegemiseks ei ole nõutav kõigi alakompetentside täielik tõendamine, piisab valdava osa alakompetentside tõendamisest. Küll aga peavad tõendatud saama kõik neli kohustuslikku kompetentsi. 

Komisjonil on õigus taotlejaga läbi viia vestlus või kasutada mõnd muud formaati selleks, et õpetaja eneseanalüüs saaks vajalikud täiendused. Vestluse käigus on võimalik esitada küsimusi taotleja eneseanalüüsi ja õpetajatöö kohta, mis lisatakse samuti kommentaaride lahtrisse vormil H1. 

Karjääriastme taotlejal on õigus hindamiskomisjoni otsus vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 

Hindamiskriteeriumid

Tegevusnäitaja kutsestandardist		Kompetentside tõendamine
I Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine
1.	Tervise hoidmine - hoolitseb enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest ning toetab selles kolleegi.	Kirjeldab, kuidas enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest hoolitseb. Toob näiteid, kuidas selles ka kolleegi toetab.
2.	Tasakaalu hoidmine - hoolitseb enda töö- ja eraelu tasakaalu eest ning toetab selles kolleegi.	Selgitab näidete kaudu, mida tähendab tema jaoks töö- ja eraelu tasakaalus hoidmine.  Analüüsib, kuidas selles kolleegi toetab.
3.	Karjääritee kujundamine - kujundab teadlikult enda kui õpetaja karjääriteed ja õppimist, toetudes enda professionaalse tegevuse refleksioonile. Toetab kolleege reflekteerimisel ning karjääritee kujundamisel.	Lisab enda karjääriplaani, mis tugineb professionaalse tegevuse refleksioonil. Toob näiteid, kuidas toetab kolleege reflekteerimisel ning karjääritee kujundamisel.
4.	Teadmiste ajakohastamine - hoiab ennast kursis valdkonna ning õpetamiseja õppimisalaste uuenduste, teaduskirjanduse ja uuringutega ning toetab kolleegide õppimist ja arengut.	Kirjeldab mõnd õpetamise ja- õppimisalast hiljutist uuendust või uuringut, millega on praktikas kokku puutunud. Toob näiteid, kuidas see kogemus on kolleegide õppimist ja arengut toetanud.
5.	Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks - analüüsib ja täiustab enda  õpetamisoskust, rakendades uurimuslikku lähenemist. Algatab ning viib läbi tegevusi ja projekte oma organisatsioonis või piirkonnas.	Avab, mida tähendab tema jaoks uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks.    Toob näiteid tegevustest ja projektidest, mida on oma organisatsioonis või piirkonnas algatanud ja läbi viinud.
Üldoskused
	Õppimisoskus	Avab näidete kaudu, kuidas valib ja kohandab teadlikult tõhusaid õpistrateegiaid, et omandada uusi pädevusi ning suuta  eesmärgipäraselt juhtida õppimisega seotud motivatsiooni ja emotsioone.
	Innovatsioonipädevus	Avab näidete kaudu, kuidas läheneb probleemidele eri vaatenurkadest, otsib neile loovaid ja  tõhusamaid   lahendusi.

II Õppijate toetamine
1.	Õppijate tundmaõppimine - õpib tundma iga õppijat ja õppijate rühma, sh nende eripärasid, ja toetab selles kolleege. Kujundab meetodeid õppijate  eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil.	Toob näiteid meetoditest, mida on kujundanud õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil.
2.	Õpetamise kavandamine ja õpetamine - kavandab õpetamist pedagoogiliselt asjatundlikult, lähtudes õppekavast. Käsitleb õppeprotsessi kui tervikut ning kohandab seda, lähtudes õppijate vanusest, võimetest, vajadustest ning vaimsest ja füüsilisest heaolust.	Toob näiteid ja lisab selgitused, mille alusel on õppetööd kohandanud.  Kirjeldab enda rolli õppekava arenduses, kuidas juhendab ja toetab kolleege selles.
4.	Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine - valib, kohandab, koostab ja jagab õppijatele kohast õppevara, arvestades õppijate eripärasid, ning toetab selles kolleege.	Kirjeldab, mida väärtustab õppevara juures. Toob näiteid enda kasutatud ja koostatud õppevarast.
5.	Ainesisu käsitlemine - käsitleb ainesisu teadus- ja tõenduspõhiselt ning tekitab aine vastu huvi ja toetab sügavat õppimist. Toetab ainesisu mõtestamisel ja aine vastu huvi tõstmisel kolleege.	Selgitab, kuidas tekitab enda aine vastu huvi ja toob selle kohta konkreetseid näiteid.
6.	Üldpädevuste arendamine - toetab õppijate üldpädevuste arengut. Juhendab õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege ja loob organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks.	Toob näiteid, kuidas enda tundides või tunniväliselt õppijate üldpädevusi arendab.  Analüüsib, kuidas on õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege juhendanud ja loonud organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks.
Üldoskused
	Koostööoskus	Avab näidete kaudu, kuidas seab kolleegide ja koostööpartneritega ühiselt eesmärke ning teeb nende saavutamise nimel tõhusat koostööd, arvestades poolte vajaduste ja seisukohtadega.
	Analüüsi- ja sünteesioskus	Avab näidete  kaudu, kuidas mõtestab protsesse ja nendega seotud pooli. Loob saadud teadmistest uusi tervikuid ja teeb järeldusi.

III Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine
1.	Koostöö          kolleegidega  oma  organisatsioonis - tegutseb koostöiselt ja algatab koostööd.	Lisab näiteid koostööst kolleegidega ja analüüsib, mis mõju see teie tööle on avaldanud.

2.	Kolleegide professionaalse arengu toetamine - toetab kolleegide professionaalset arengut ja koostöist õppimist, juhtides õpikogukondi.	Toob näiteid, kuidas toetab kolleegide professionaalset arengut.  Analüüsib enda panust koostöise õppimise toetamisse ja õpikogukondade juhtimisse.
Üldoskused
	Väärtustest lähtumine	Kirjeldab, milliseid üldinimlikke väärtusi ja põhimõtteid oma tegevuses järgib.
	Suhtlemisoskus	Avab näidete kaudu, kuidas loob, hoiab ja arendab teiste inimestega usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid, toetades positiivset ja mõistvat suhtluskeskkonda.
IV Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
1.	Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse - panustab aktiivse meeskonnaliikmena oma eriala ja valdkonna tegevusse väljaspool oma haridusorganisatsiooni, õppides teistelt ning jagades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi kolleegidega.	Kirjeldab näidete abil, kuidas panustab enda valdkonna- ja/või erialaühenduse töösse. Avab ka põhjuseid, miks see oluline on.
2.	Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö - teeb koostööd kohaliku  tasandi avaliku ja/või erasektori organisatsioonidega.	Toob näiteid koostööst kohalike avaliku või erasektori partneritega ning selgitab, mida selline koostöö annab ja milliseid kohustusi või pingutusi see eeldab.
3.	Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine - on eeskujuks õpetaja rollis ning panustab ühiskonnas õpetajast positiivse kuvandi loomisse ja õpetajaameti väärtustamisse.	Toob näiteid, kuidas on ühiskonnas eeskujuks õpetaja elukutsest positiivse kuvandi kujundamisel.
4.	Pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas - osaleb haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmades. Levitab pedagoogilist teadmust piirkonna tasandil.	Toob näiteid erinevatel haridusvaldkonna  avalikel üritustel, uurimis- ja/või  projektirühmdes osalemisest ja pedagoogilise teadmuse levitamisest. Kirjeldab, miks see oluline on.
Üldoskused
	Säilenõtkus	Avab näidete kaudu, kuidas tuleb toime muutustega nii tunnete, mõtete kui ka käitumise tasandil, reageerides adekvaatselt ja asjalikult ning taastades enesehoiuks vajaliku tasakaalu.
	Digipädevus	Avab näidete kaudu, et suhtub positiivselt digivahendite, -keskkondade ja -sisu tähenduslikku eesmärgipärasesse ja vastutustundlikku  kasutamisse. Toob välja, milliseid digipädevusi enda töös vajab ja milliseid plaanib edasi arendada.

Vorm H1 – Õpetaja eneseanalüüsi hindamisleht                                                   
Hinnatav:
Hindaja:  

					1. Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine
Alakompetentsid					Abistavad küsimused tegevusnäitajate esitamiseks	Kommentaarid (tugevused, arendusvajadused) ja   küsimused  vestluseks
1. Tervise hoidmine - hoolitseb enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest ning toetab selles kolleegi.					Kirjeldab, kuidas enda vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu eest hoolitseb. Toob näiteid, kuidas selles ka kolleegi toetab.
	jah	ei	?
2.Tasakaalu hoidmine - hoolitseb enda töö- ja eraelu tasakaalu eest ning toetab selles kolleegi.    jah  ei  ?					Selgitab näidete kaudu, mida tähendab tema jaoks enda töö- ja eraelu tasakaalus hoidmine. Analüüsib, kuidas selles ka kolleegi toetab.
3.Karjääritee kujundamine - kujundab teadlikult enda kui õpetaja karjääriteed ja õppimist, toetudes enda professionaalse tegevuse refleksioonile. Toetab kolleege reflekteerimisel ning karjääritee kujundamisel.  jah  ei  ?					Lisab enda karjääriplaani, mis tugineb professionaalse tegevuse refleksioonil. Toob näiteid, kuidas toetab kolleege reflekteerimisel ning karjääritee kujundamisel.
4.Teadmiste ajakohastamine - hoiab ennast kursis valdkonna ning õpetamise-ja õppimisalaste uuenduste, teaduskirjanduse ja uuringutega ning toetab kolleegide õppimist ja arengut.					Kirjeldab mõnd õpetamise ja- õppimisalast uuendust või uuringut, millega on praktikas kokku puutunud. Toob näiteid, kuidas see kogemus on kolleegide õppimist ja arengut toetanud.
	jah	ei	?

5. Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks - analüüsib ja täiustab enda õpetamisoskust, rakendades uurimuslikku lähenemist. Algatab ning viib läbi tegevusi ja projekte oma organisatsioonis või piirkonnas.					Avab, mida tähendab tema jaoks uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks.    Toob näiteid tegevustest ja projektidest, mida on oma organisatsioonis või piirkonnas algatanud ja läbi viinud.
	jah	ei	?
6. Õppimisoskus (üldoskus)  jah  ei  ?					Avab näidete kaudu, kuidas valib ja kohandab teadlikult tõhusaid õpistrateegiaid, et omandada uusi pädevusi ning suudab  eesmärgipäraselt juhtida õppimisega seotud motivatsiooni ja emotsioone.
7. Innovatsioonipädevus (üldoskus)  jah  ei  ?					Avab näidete kaudu, kuidas läheneb probleemidele eri vaatenurkadest, otsib neile loovaid ja   tõhusamaid  lahendusi.
2. Õppijate toetamine
	Õppijate tundmaõppimine - õpib tundma iga õppijat ja õppijate rühma, sh nende eripärasid, ja toetab selles kolleege. Kujundab meetodeid õppijate ära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil.				Toob näiteid meetoditest, mida on kujundanud õppijate eripära väljaselgitamiseks ning arvestamiseks oma organisatsiooni tasandil.
	jah	ei	?
2. Õpetamise kavandamine ja õpetamine - kavandab õpetamist pedagoogiliselt asjatundlikult. Käsitleb õppeprotsessi kui tervikut ning kohandab seda, lähtudes õppijate vanusest, võimetest, vajadustest ning vaimsest ja füüsilisest heaolust.   jah  ei  ?					Toob näiteid ja lisab selgitused, mille alusel on õppetööd kohandanud. Kirjeldab enda rolli õppekava arenduses, kuidas juhendab ja toetab kolleege selles.
3. Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine - valib, kohandab, koostab ja jagab õppijatele kohast õppevara, arvestades õppijate eripärasid, ning toetab selles kolleege.    jah  ei  ?					Kirjeldab, mida väärtustab õppevara juures. Toob näiteid enda kasutatud ja koostatud õppevarast.
4. Ainesisu käsitlemine - käsitleb ainesisu teadus- ja tõenduspõhiselt ning tekitab aine vastu huvi ja toetab sügavat õppimist. Toetab ainesisu mõtestamisel ja aine vastu huvi tõstmisel kolleege.					Selgitab, kuidas tekitab enda aine vastu huvi ja toob selle kohta konkreetseid näiteid.
	jah	ei	?

5. Üldpädevuste arendamine - toetab õppijate üldpädevuste arengut. Juhendab õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege ja loob organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks.					Toob näiteid, kuidas enda tundides või tunniväliselt õppijate üldpädevusi arendab.    Analüüsib, kuidas on õppijate üldpädevuste arendamisel kolleege juhendanud ja loonud organisatsiooni tasandil võimalusi üldpädevuste arendamiseks.
	jah	ei	?
6.Koostööoskus (üldoskus)      jah  ei  ?					Avab näidete kaudu, kuidas seab kolleegide ja  koostööpartneritega ühiselt eesmärke ning teeb nende saavutamise nimel tõhusat koostööd, arvestades poolte vajaduste ja seisukohtadega.

6.Analüüsi- ja sünteesioskus (üldoskus)					Avab näidete kaudu, kuidas mõtestab protsesse ja nendega seotud osapooli. Loob saadud teadmistest uusi tervikuid ja teeb järeldusi.
	jah	ei	?
3. Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine
1. teg	Koostöö             kolleegidega  oma organisatsioonis - utseb koostöiselt ja algatab koostööd.				Lisab näiteid koostööst kolleegidega ja analüüsib, mis mõju see õpetamisele on avaldanud.
	jah	ei	?
2. Kolleegide professionaalse arengu toetamine - toetab kolleegide professionaalset arengut ja koostöist õppimist, juhtides õpikogukondi.    jah  ei  ?					Toob näiteid, kuidas toetab kolleegide professionaalset arengut.   Analüüsib enda panust koostöise õppimise toetamisse ja õpikogukondade juhtimisse.
3.Väärtustest lähtumine (üldoskus)  jah  ei  ?					Kirjeldab, milliseid üldinimlikke väärtusi ja põhimõtteid oma tegevuses järgib.
4.Suhtlemisoskus (üldoskus)    jah  ei  ?					Avab näidete kaudu, kuidas loob, hoiab ja arendab teiste inimestega usaldusväärseid ning koostööle suunatud suhteid, toetades positiivset ja mõistvat suhtluskeskkonda.
4. Panustamine laiemas hariduse ökosüsteeemis
1. Koostöö ja panustamine valdkonna- või erialaühenduste töösse - panustab aktiivse meeskonnaliikmena oma eriala ja valdkonna tegevusse väljaspool oma haridusorganisatsiooni, õppides teistelt ning jagades oma teadmisi, oskusi ja kogemusi kolleegidega.    jah  ei  ?					Kirjeldab näidete abil, kuidas panustab enda valdkonna- ja/või erialaühenduse töösse. Avab põhjuseid, miks see oluline on.
2. Koostöö sidusrühmadega ja võrgustikutöö - teeb koostööd kohaliku tasandi avaliku ja/või erasektori organisatsioonidega.    jah  ei  ?					Toob näiteid koostööst kohalike avaliku või erasektori partneritega ning selgitab, mida selline koostöö annab ja milliseid kohustusi või pingutusi see eeldab.
3. Õpetaja elukutse positiivse kuvandi kujundamine - on eeskujuks õpetaja rollis ning panustab ühiskonnas õpetajast positiivse kuvandi loomisse ja õpetajaameti väärtustamisse.    jah  ei  ?					Toob näiteid, kuidas on ühiskonnas eeskujuks õpetaja elukutsest positiivse kuvandi kujundamisel.
4. Pedagoogilise teadmuse levitamine ühiskonnas - osaleb haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmades. Levitab pedagoogilist teadmust piirkonna tasandil.					Toob näiteid erinevatel haridusvaldkonna avalikel üritustel, uurimis- ja/või projektirühmdes osalemisest ja pedagoogilise teadmuse levitamisest. Kirjeldab, miks see oluline on.
	jah	ei	?

5.Säilenõtkus (üldoskus)					Avab näidete kaudu, kuidas tuleb toime muutustega nii tunnete, mõtete kui ka käitumise tasandil, reageerides adekvaatselt ja asjalikult ning taastades enesehoiuks vajaliku tasakaalu.
	jah	ei	?
6.Digipädevus (üldoskus)  jah  ei  ?					Avab näidete kaudu, et suhtub positiivselt digivahendite, keskkondade ja -sisu tähenduslikku eesmärgipärasesse ja vastutustundlikku  kasutamisse. Toob välja, milliseid digipädevusi enda töös vajab ja milliseid plaanib edasi arendada.

Kompetentsid  jah ei  ?  Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine        Õppijate toetamine        Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine        Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis

Üldoskused   jah  ei  ?  Analüüsi- ja sünteesioskus        Õppimisoskus        Innovatsioonipädevus            Väärtustest lähtumine         Säilenõtkus        Suhtlemisoskus            Koostööoskus        Digipädevus

Õpetaja tugevused: 

Arenguruum/soovitused edaspidiseks:                                                 

 

Vorm H2 – Hindamiskomisjoni koondhinnanguleht 

Taotleja nimi:   

Hindamise aeg ja koht: 

KOMPETENTSI NIMETUS	Hinnang kompetentside avaldumise kohta		Komisjoniliikme kommentaarid
Enesehoiu ja professionaalsuse tagamine
Õppijate toetamine
Enda organisatsiooni ja selle inimestesse panustamine
Panustamine laiemas hariduse ökosüsteemis
Üldoskused
Õppimisoskus
Innovatsioonipädevus
Koostööoskus
Analüüsi- ja sünteesioskus
Väärtustest lähtumine
Suhtlemisoskus
Säilenõtkus
Digipädevus

  Kommentaarid, tagasiside/soovitused edaspidiseks: