Staatuse muutus
Direktorid
Traditsioonid
Kakskeelse õppekava ajaloost
Medalistid
Tartu Annelinna Gümnaasium alustas tööd 1964.a. 8-klassilise koolina. Kool oli Tartu koolide seas kõige väiksem (350 õpilast, 17 õpetajat). Asuti hoones Lutsu tänaval, mida oli kohandatud vastavalt kooli vajadustele. 1983.a. koliti uude hoonesse ning koolist sai üks suuremaid, kaasaegse õppevarustusega Tartu 13. Keskkool, mis 1997.a. nimetati ümber Tartu Annelinna Gümnaasiumiks. Uue nime valisid kooli õpetajad ja õpilased üheskoos, arvestades seda, et paljud neist elavad Annelinna mikrorajoonis.
Kooli ajaloo tähtsamad sündmused:
1976.a. – 8.kl. koolist sai keskkool
1993.a. – alustati õpetust kakskeelse õppekava alusel
Direktorid:
1964.a. – M. Lvova
1968.a. – A. Skljar
1972.a. – T. Atonen
1987.a. – J. Lindevaldt
2008.a. - H. Asser
Kuigi gümnaasium on noor, on koolil olemas oma traditsioonid:
- pidustused, mis on seotud kooli juubelitega;
- ainenädalad ja ainedekaadid;
- õpilaste omavalitsuse päevad;
- pühitsemine gümnasistideks;
- esimene koolikell, viimane koolikell;
- vastlad – vene folkloori pidu;
- jõulud - eesti rahva tavad;
- uusaastapeod;
- maleturniirid;
- spordipäevad, tervisepäevad;
- jalgpall- s/k "Merkuur-Juunior".
TAG on üks esimesi venekeelseid gümnaasiume, mille õppekavasse on sisse viidud eesti-vene kakskeelne õpetus, mis aitab õpilastel paremini kohaneda Eesti ühiskonnas. Lisaks sellele õpetatakse võõrkeelt alates 3.klassist. Alates 2004.a. on avatud hilise keelekümbluseklass.
Kakskeelse õppekava ajaloost Tartu Annelinna Gümnaasiumis
- ... - 1992 Eesti keele kui õppeaine õpetuse alustamine I klassis Eesti keele tundide arvu suurendamine keskastmes; nn süvaõpe keskkoolis
- 1992/93 Eksperimentaalne 1. klass osalise eestikeelse õpetusega
- 1993/94 Koostöö algus TÜ pedagoogikaosakonnaga; õpikusari "Kodulugu". Õpikuid katsetati kakskeelsetes klassides järgneval 5 aastal
- 1994/95 Uurimistöö kakskeelse õppe korraldusest; H. Asseri magistritöö "Eesti keel vene koolis – hetkeseis ja perspektiivid", Tartu 1995
- 1995/96 Estica integreeritud programm 1. - 4.klassile Tasakaalustatud, vene ja eesti kultuuri traditsioone järgiva klassi- ja koolivälise tegevuse kava põhimõtete väljatöötamine
- 1996/97 Suvine kooli keelelaager linnas koos Kivilinna ja Annemõisa koolide õpilastega algklassidele Teaduslik-praktiline konverents "Vene kool Eestis"
- 1997/98 Kõik esimesed klassid alustasid õppetööd kakskeelse programmi järgi 1. ja 2. klassi eesti-vene kakskeelse kompleksõppe programmi ettevalmistamine: õppematerjali koostamine Suvine keelelaager Madsal koos Kivilinna ja Raatuse koolide õpilastega 1. - 9.klassi õpilastele (3 vahetust) Õpetajate poolt korraldatud teaduslik uurimistöö kakskeelse õppe mõjust õpilaste arengule Emakeele (vene keele) uute õpetusvormide kasutuselevõtt: spetsiaalsed emakeeletunnid, integreeritud keele ja kirjanduse tunnid (уроки словесности в старших классах); kompleksõpe, õppematerjalid (venekeelne loodusteaduslik lugemik 3.klassile)
- 1998/99 Eesti-vene kakskeelse kompleksõppe algas 1. klassides Alustati eksperimentaalselt ajalooõpetust eesti keeles 5. klassis Suvine keelelaager koos Valga ja Aseri õpilastega Aseril Õpetajate A. Kaskmani, M. Küppari ja H. Asseri artiklid kõrgkoolidevahelise uurimisprojekti VERA publikatsioonide kogumikus "Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele", Tartu 1998 Kahele eesti keele õpetajale riigikeeleõpetaja staatuse omistamine ja metoodikakabineti sisseseadmine
- 1999/2000 Eesti-vene kakskeelse kompleksõppe algas 2. klassides Alustas tegevust eesti rahvatantsu ring ja muretseti eesti rahvariided Loodud kontaktid Kambja Põhikooliga, kooliväliste ühisürituste traditsiooni algatamine
- 2000/01 3. klassis alustati matemaatika õpetamist paralleelselt eesti- ja venekeelsetes gruppides (õpilaste ja lapsevanemate valikul) Kakskeelse programmi õpilased lülitusid kontrollgrupina keelekümblusmudeli teaduslikku uurimusse (HTM, Integratsiooni Sihtasutus); Eesti keele õpetajate võrgustiku Lõuna-Eesti keskuse avamine
- 2001/02 Esmakordselt toimus aineõpetus eesti keeles gümnaasiumiastmes Esimene eksperimentaalklass täieliku kakskeelse programmiga lõpetas põhikooli Alustatud uurimistööd (J. Trubatshova, I. Dolgova, A. Kaskman, M. Küppar)
- 2002/03 Kooli kakskeelse õppe tulemusi ja keelekümblusmudeleid käsitleva doktoritöö Osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse mudelitena kaitsmine (H. Asser)
- 2003/04 Ühinemine Keelekümbluskeskuse projektiga hilise keelekümbluse programmi ettevalmistuseks; keelekümbluskabineti sisustamine A-korpuses
- 2004/05 Tegevust alustas esimene hilise keelekümbluse VI klass; osavõtt ulatuslikust koolitusest keelekümblusõpetajatele, koolimeeskondadele ja koolijuhtidele
- 2005/06 Kogu põhikoolis kasutatakse kakskeelse õppe mudelit.
Annelinna Gümnaasiumi medalistid
|
1984/1985 Kuld
|
|
|
1985/1986 Kuld
|
1985/1986 Hõbe
|
|
1986/1987 Kuld
|
1986/1987 Hõbe
|
|
1987/1988 Kuld
|
1987/1988 Hõbe
|
|
1988/1989 Kuld
|
1988/1989 Hõbe
|
|
1989/1990 Kuld
|
1989/1990 Hõbe
|
|
1990/1991 Kuld
|
1990/1991 Hõbe
|
|
1991/1992 Hõbe
|
|
|
1992/1993 Kuld
|
1992/1993 Hõbe
|
|
1993/1994 Kuld
|
1993/1994 Hõbe
|
|
1995/1996 Kuld
|
1995/1996 Hõbe
|
|
1996/1997 Kuld
|
1996/1997 Hõbe
|
|
1997/1998 Hõbe
|
|
|
1998/1999 Kuld
|
1998/1999 Hõbe
|
|
1999/2000 Kuld
|
1999/2000 Hõbe
|
|
2000/2001 Kuld
|
2000/2001 Hõbe
|
|
2001/2002 Kuld
|
2001/2002 Hõbe
|
|
2002/2003 Kuld
|
2002/2003 Hõbe
|
|
2003/2004 Kuld
|
2003/2004 Hõbe
|
|
2004/2005 Kuld
|
2004/2005 Hõbe
|
|
2005/2006 Kuld
|
2005/2006 Hõbe
|
|
2006/2007 Kuld
|
2006/2007 Hõbe
|
|
2007/2008 Kuld
|
2007/2008 Hõbe
|
|
2008/2009 Kuld
|
2008/2009 Hõbe
|
|
2009/2010 Kuld
|
2009/2010 Hõbe
|
|
2010/2011 Kuld
|
2010/2011 Hõbe
|
|
2011/2012 Kuld
|
2011/2012 Hõbe
|
|
2012/2013 Kuld
|
2012/2013 Hõbe
|
|
2013/2014 Kuld
|
2013/2014 Hõbe
|
|
2014/2015 Kuld
|
2014/2015 Hõbe
|
|
2015/2016 Kuld
|
|
|
2016/2017 Kuld
|
2016/2017 Hõbe
|
|
2017/2018 Kuld
|
2017/2018 Hõbe
|
|
2018/2019 Kuld
|
2018/2019 Hõbe
|
|
2019/2020 Kuld
|
2019/2020 Hõbe
|
|
2020/2021 Kuld
|
|
|
2021/2022 Kuld
|
2021/2022 Hõbe
|
|
2022/2023 Kuld
|
2022/2023 Hõbe
|
