Kaks kanget matemaatikas

Ervin: 1. Miks Sa otsustasid just õpetajaks saada?

Koolitee lõpusirgel sisemiselt tundsin, et vaatamata headele tulemustele kõikides ainetes, saan tulevikus eelkõige tugineda oma matemaatikakeele oskusele. Just selles aines sain internetita ajastul korraliku õpetamiskogemuse, selgitades lahenduskäike klassikaaslastele ning aegajalt valmistades ja andes matemaatikatunde tahvli ees tervele klassile. Tol ajal oli see nagu preemiaüritus tublimatele õpilastele. Tundsin, et see tegevus pakub mulle huvi ja naudingut ning (mis kõige tähtsam) et see amet võiks mulle sobida. Ühesõnaga, õpetajaks saamine oli minu teadlik valik ja ülikooli ajal oli enamus läbitud aineid seotud matemaatikaõpetaja erialaga.

Maksim: 1. Minu hinnangul oled veel 9. klassi õpilasena olümpiaadimatemaatikas nii kaugele jõudnud, et oleme Sinuga selles valdkonnas enam-vähem ühel tasemel. Mis oli see stardipunkt, mis pani Sind olümpiaadimatemaatikaga tõsiselt tegelema?

Üheks võimalikuks põhjuseks oli soov edukalt esineda võistlustel, näiteks populaarses Känguru mängus. Saavutades 7. klassis sellel võistlusel kohta 20 parima hulgas tekkis ülematu soov ikka põhjalikult järgmiseks mänguks valmistuda, et veel kõrgemale jõuda. Selleks olen poole aastaga läbi lahendanud vastava rühma enamuse arhiivis olevatest ülesannetest, arutanud neid õpetajaga ning sain hulgaliselt uusi ideid ja oskusi. Tulemuseks oli esikoht saavutatud ja lisaks sellele nii paljude lühiülesannete lahendamisest sain korraliku aluse edasi liikumiseks olümpiaadimaastikul.

Ervin: 2. Kas oled õpilasena ise olümpiaadidest osa võtnud ja kuivõrd edukalt?

Kooliajal olen osalenud paljude ainete olümpiaadidel, kuid märkimisväärsete tulemusteni olen jõudnud vaid kahes aines: matemaatikas ja emakeeles. Kuigi kõik on suhteline ja minu parimad tulemused näiteks matemaatikaolümpiaadil (2. koht oma piirkonnas ja 10. koht riigis) ei ole Sinu saavutustega võrreldavad. Mäletan, et olin ärevil olümpiaaditulemuste ootel ja näiteks väga uhke olümpiaadi lõppvooru kutse saamise üle. Praegu on mul võimalus juba ununenud olümpiaadiga seotud emotsioone uuesti läbi elada ja olen selle eest Sulle eriti tänulik.

Maksim: 2. Kui meenutada enda olümpiaadil osalemise kogemust, siis mina näiteks ei suutnud ühtegi kriipsu tegemata mahukat ülesannet peast ära lahendada või praktiliselt punkti täpsusega enda tööd hinnata kohe peale töö äraandmist. Kui palju Sa lisatööd praegu teed, et oled selleks võimeline?

Kogu olümpiaadiülesannete lahendamisega seotud tööd võin jagada kolmeks osaks. Esiteks matemaatikatundides ma põhiliselt tegelen raamatutega, kus käsitletakse olümpiaaditemaatikat. Minu eesmärgiks on kõigepealt teemakohast ülesannet iseseisvalt ära lahendada ja seejärel uurida originaallahendust, millest saab teadmisi juurde. Teiseks kasutan koduseks treeninguks matemaatikaolümpiaadi kodulehel olevat ülesannete arhiivi. Lisaks õpin ülikooli pakutud veebikursusel nimetusega "Rahvusvaheliste matemaatikavõistluste treeningkursus".   

Ervin: 3. Kuidas Sa suhtud olukorda, kui õpilane saab mõni keerulisema ülesande lahendamisega hakkama ja õpetaja mitte?

Vägagi positiivselt. Näiteks meie tundides juhtub selliseid olukordi järjest rohkem. Eriti siis, kui esitan läbitud teemaga seoses selliseid küsimusi või ülesandeid, mille kohta vastuseid või lahendusi kohe ei teagi. Edasine arutlus võib mõne aja pärast kõrvalt paista väga imelik (kui näiteks just õpilane jõuab vastuseni ja püüab õpetajale lahendust selgeks teha või kui vastuseni ei jõua kumbki), kuid tegelikkuses on see andeka õpilase ja õpetaja loomulik koostöö osa, mis enamasti jätkub mõlema jaoks kodutööna. Vähe sellest, me koostame või otsime teineteisele ülesandeid, võrdleme ideid ja lahenduskäike, millega tegelikult laiendame teineteise matemaatiliste võimete piirid. Usun, et sellises vormis koostööst võidab nii laps kui ka õpetaja.

Maksim: 3. Me mõlemad teame, et ühe raskema olümpiaadiülesande lahendamiseks võib vabalt kuluda näiteks paar-kolm tundi aega. Kas Sina väärtustad selleks kulutatud aega ja kuidas Sa ennast tunned olukorras kui saad ülesandega hakkama või kui lahendus jääb siiski leidmata?

Väärtustan ikka, see on pingeline mõttetöö erinevate ideede leidmiseks ja nende katsetamiseks. Kunagi ei tea, kui kiiresti suudan ülesande lahendamiseks vajalikku võtit kätte saada ja kas üldse suudan. Kui ülesandega saan hakkama, siis loomulikult tunnen ennast suurepäraselt, eriti siis kui lahendus osutub raskeks. Sellisel juhul annan seda ka õpetajale nuputamiseks. Kui aga jään hätta, siis jätkan sellega tööd ka mitme järgmise päeva jooksul, püüdes lahendusideed peast leida. Kui see ka ebaõnnestub, siis uurin lahendust, kuigi see teeb mind kurvaks.

Küsimus mõlemale: 4. Mis on Teie mõlema matemaatikaolümpiaadiga seotud plaanid ja eesmärgid käesolevaks õppeaastaks?

Maksim: Plaaniks on ikka järjepidev olümpiaadiülesannete lahendamistreening ning uute ideede ja lahendamisnippidega tutvumine. Neid on matemaatikas küll lõpmata palju, kuid  loeb ka varasem kogemus, mis suurendab potentsiaali uute lahenduste genereerimiseks.

Ervin: Võistluse osas on minu eesmärk selge - igal võistlusel ikka esikohale võimalikult lähemale jõuda. Lisaks panna ennast proovile veel tõsisematel võistlustel (nagu näiteks rahvusvahelise olümpiaadi valikvõistlus), kui õnnestub sinna pääseda.

You are reporting a typo in the following text:
Simply click the "Send typo report" button to complete the report. You can also include a comment.